Südame laul

Mu südames on peidus kallis aare,
mis kutsub laulma lausa lapsemeeles.
Laul kõlab hinge üleandavas keeles,
viib rõõmuhõiskeid üle taevakaare.

Sest leidnud olen õnne kuldse saare,
kus laulda võin ka elu raskel tunnil.
Laul kõlab ikka rõõmu enda sunnil,
see salarõõm on jõudu andev aare.

Kui jäine tuul veel minu südant sõelub,
siis Tallelaulu heli üle kaalub -
me maine elu kulgeb mitme vaevas.

Nii hõisates ma lähen läbi elu,
mu meeli köidab igaviku ilu -
kus jäädav kodu ootamas on taevas.

(Helve Poska, 1990)