Hingedepäev

On vaikne püha - igaviku vaatel,
kus mõte peatub elu-surma aatel
ja mälestuses helgib armupale.

Üks ainus elu, sinu aeg, sul antud -
pea helkjasvalged juuksed hõbehallid.
Kõik eluannid südames sul kallid.
Aeg linnutiivul möödub, tuulest kantud.

Kord ajaratas veereb viimse ringi -
ei küsita, kas tahad või ei taha,
su elukangas lõigatakse maha,
kui surmaingel põimab inimhingi.

Nüüd vilkumas on tulukeste silmad,
on hallid, niiskes hilissügises ilmad.
Taas kalmuküünlad süütad, süda hale.