
Koju soovib süda,
ihkab isakoda,
et saaks puhkele.
Ilma marust, mürast,
viha, vaenu kärast
vaikse rahusse.
Mõistis küll kord meelgi mul
sada soovi sepitseda;
nüüd - saaks koju süda
Koju soovib süda,
ihkab unustada
valu, väsimust.
Tahad saata, Jumal,
Sa mul jõuetumal
veelgi võitlemist,
vaikselt ma siis tahan ka
kanda veel ja kannatada:
kord saab koju süda
Koju soovib süda,
sadamasse saada
püüab laevuke.
Merre oja ruttab,
Isa sülle tõttab,
laps nüüd unele.
Naer ja nutt pea vaikivad.
Minagi võin lõpetada:
koju soovib süda!
Viis: Johann Crüger,
Sõnad: Karl Gerok